E-ITSPEA

 IT-eetikakoodeks Selles artiklis analüüsin üht IT-eetikakoodeksit, mis on minu jaoks kõige huvipakkuvam. Leidsin sellise organisatsiooni nagu Association for Computing Machinery (ACM) eetikakoodeksi, mis on keskendunud IT-valdkonnale ning analüüsin seda. Koodeks on jagatud nelja suuremasse teemasse: üldised eetilised printsiibid, professionaalsed kohustused, professionaalse juhtimise printsiibid ning koodeksist kinnipidamine. Esmapilgul tundub, et koodeks on üsnagi hästi organiseeritud ning piisavalt konkreetne. Esimeses punktis: üldised eetilised printsiibid ehk general ethical principles. See peatükk jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks, millest enamik punkte on väga üldised ning IT-maailmaga küll seonduvad, ent on mõeldud ka sellest väljaspool kasutamiseks. Võtaksin siit peatükist ette paar alapeatükki, mis minu jaoks on lähimas seoses IT-ga ning tunduvad huvitaivamad. Esimene selline punkt ütleb, et kõik IT-inimesed peaksid kasutama oma oskusi ühiskonna hüvangu ja heaolu tagami

Ressursihõive Selles artiklis räägin räägin ressursihõivest kui ühest suurimast IT-turvariskist. Nagu ka kursuse materjalides on mainitud, siis ressursihõive on sisulisest arvuti kasutamine kellegi teise poolt kaevandamaks näiteks krüptoraha või täites mõnda muud ülesannet ründaja heaks. Kuna ressursihõive üks peamisi eesmärke on kasutada ohvri arvutit krüptovaluutade kaevandamiseks, siis nimetatakse seda ingliskeelse terminiga ka "Cryptojacking-uks". Enamasti kasutatakse seesuguse pahavara rakendamiseks mõnda nakatatud veebilinki, mis võib olla e-maili sees või siis eraldi veebilehte, reklaami, millele vajutades rakendub JavaScripti kood ning ressursihõive võibki alata. Ressursihõive teeb eriti salakavalaks see, et näiliselt midagi arvutis ei muutu ning inimene, kes arvutiga nii hästi sina peal ei ole, ei pruugigi aru saada, et tema arvutit kuidagi ära kasutatakse, sest eelkõige väljendub antud pahavara arvutis toimuvate protsesside aeglustumises. Olen ka ise kunagi ressursi