14. Andmeturve

Ressursihõive

Selles artiklis räägin räägin ressursihõivest kui ühest suurimast IT-turvariskist. Nagu ka kursuse materjalides on mainitud, siis ressursihõive on sisulisest arvuti kasutamine kellegi teise poolt kaevandamaks näiteks krüptoraha või täites mõnda muud ülesannet ründaja heaks.

Kuna ressursihõive üks peamisi eesmärke on kasutada ohvri arvutit krüptovaluutade kaevandamiseks, siis nimetatakse seda ingliskeelse terminiga ka "Cryptojacking-uks". Enamasti kasutatakse seesuguse pahavara rakendamiseks mõnda nakatatud veebilinki, mis võib olla e-maili sees või siis eraldi veebilehte, reklaami, millele vajutades rakendub JavaScripti kood ning ressursihõive võibki alata. Ressursihõive teeb eriti salakavalaks see, et näiliselt midagi arvutis ei muutu ning inimene, kes arvutiga nii hästi sina peal ei ole, ei pruugigi aru saada, et tema arvutit kuidagi ära kasutatakse, sest eelkõige väljendub antud pahavara arvutis toimuvate protsesside aeglustumises. Olen ka ise kunagi ressursihõive lõksu sattunud, see oli ajal, kui kogu krüptokaevandamine oli alles lapsekingades ning uurisin veebist, kuidas ka enda arvuti krüptoraha kaevandama panna ning ilmselt sattusin mõnele veebilehele, mis ressursihõive minu arvutis ka käima pani. Aru oli sellest esialgu raske saada, et midagi arvutis valesti on, sest antiviiruse programmid, midagi ei tuvastanud, kuid jälile sain ma probleemile Windowsi task manageri kaudu, kus oli näha, et mingi kummaline rakendus kasutab imelikult palju ressurssi ning nii sain ma sellest probleemist ka lahti. Kuid kokkuvõtlikult on siiski tegu üsnagi salakavala pahavara vormiga, mida ei ole kõige lihtsam avastada. Kui nüüd vaadelda ressursihõivet "Mitnicki valemi" kolme komponendiga, siis kindlasti saab igaüks teatud asju ära teha, et enda arvutit ressursihõive eest paremini kaitsta. Tehnoloogia poolt lähtudes peaks kindlasti olemas olema pahavaratõrje ning tulemüürid ning oluline on ka veenduda, et need töötaksid, kuid nagu juba eelnevalt mainitud, siis igakord ei pruugi minna "õnneks" ning vaatamata olemasolevatele tehnoloogilistele vastumeetmetele leiab ressursihõive tee siiski arvutisse. Vaadates nüüd seda probleemi reeglite aspektist, siis ei ole ka eriti palju asju, mida siin saaks ära teha või, et saaks luua piisavalt efektiivseid reegleid tõkestamaks ressursihõivet. Mina isiklikult leian, et selle antud pahavara vastu on kõige paremaks ravimiks koolitus ja teadlikkus ehk kui kasutaja tunneb oma arvutit hästi, siis ta saab aru, et teatud protsessid ja üldine arvuti kasutamine on muutunud aeglasemaks ning see peaks juba äratama kahtluse, kas midagi võib valesti olla. Samuti annab väga palju ka juurde, kui olla teadlik erinevatest pahavara liikidest ning teada, et on olemas selline pahavara nagu ressursihõive ja kuidas see arvutis eelkõige avaldub. Sest ressursihõive on nagu eelnevaltki juba mainitud üsnagi salakaval pahavara, kuid kui selle olemasolust olla teadlik, siis ei ole eriti raske sellest probleemist omal jõul vabaneda.