05. Netikett ehk võrgusuhtlemise 10 käsku

 Ole inimene

Virginia Shea raamatu "Netiquette" esimene käsk kümnest on pealtnäha vägagi loomulik ja iseenesestmõistetav - ole inimene (remember the human), sellegipoolest ei saa paljud selle järgimisega hakkama. Põhjuseid, miks seda reeglit kiputakse unustama või eirama on mitmeid, millest mõned olulisimad toon ka välja. Esiteks ei saa kindlasti mööda vaadata interneti kasutajate vanuselisest erinevusest, internetis suhtlevad tihtipeale üksteisega väga erineva vanusega inimesed, mis aga võib viia selleni, et üks osapool suhtleb teisega viisil, millest see teine väga hästi aru ei pruugi saada või isegi sellest haiget võib saada, näiteks mõnda nalja tehes, mis teatud vanuses inimeste arvates on humoorikas ei pruugi aga teise vanusegrupi jaoks üldse niivõrd naljakas olla. Samuti tuleb rääkida ka täiskasvanulikkusest käitumisest, paljud interneti kasutajad on lihtsalt niivõrd noored, see muidugi ei tähenda, et mõned noored ei võiks olla täiskasvanulikud, vaid asi on pigem selles, et ikka eksib interneti ära mõni liiga "lapsik" kasutaja, kes ei tea netiketist midagi ja seetõttu rikub ka teiste internetikasutajate kogemust. See probleem kestab ilmselt sama kaua kui inimkond või siis kuni üldhariduskoolides hakatakse rääkima rohkem internetis käitumisest ja selle olulisusest. Ilmselt on enamikul internetikasutajatel tulnud ette paar juhtumit, kus mõni "lapsik" tegelane teda arusaamatul põhjusel solvab või muul moel tuju üritab rikkuda. Üheks oluliseks probleemiks on ka kasutajate väärarvamus, et internetis ollakse anonüümne, kuigi on teada, et kõigest, mida sa internetis teed jääb maha märk ja igal seadmel on oma IP-aadress. Siiski ei ole tänapäevani paljud sellest aru saanud ja inimeseks olemisest on asi tihtipeale päris kaugel. Näiteks mõnes jututoas arvavad sellised "tegelased", et kui nad kasutajanimeks oma tegelikku nime ei pane, siis justkui nad oleksidki anonüümsed, sama näide kehtib ka mitmikmängudes ja teistes keskkondades. Olen mitmetes mitmikmängudes kohanud sellised kasutajaid, kes loobivad solvavaid kommentaare, sest nad arvavad, et internet tagab neile anonüümsuse. See teadlikkuse puudumine, et internet ei ole tegelikult nii anonüümne midagi, on ilmselt üheks oluliseks põhjuseks sellele, miks antud reegli täitmine paljudele kasutajatele veel tänapäevalgi nii "raske" on. Viimasena tooksin välja lihtsalt empaatiavõime puudumise või selle vähese kasutamisoskuse. Paljudel ongi raske ennast teise inimese rolli panna ja aru saada sellest, kuidas mõni lause kellelegi haiget võiks teha, mitte et see oleks õigustus "mitte inimeseks olemisele", aga see on kindlasti ka üks probleem, mis selle käsu täitmist takistab. Vaatamata sellele, kui hea empaatiavõimega keegi on, tuleks siiski arvestada, et meil kõigil on tunded ja proovida suhelda nii, et kõigil oleks meeldiv.


Kasutatud allikad:
https://ipaadress.ee/mis-on-ip-aadress.php

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

15. Eetika ja IT

 IT-eetikakoodeks Selles artiklis analüüsin üht IT-eetikakoodeksit, mis on minu jaoks kõige huvipakkuvam. Leidsin sellise organisatsiooni nagu Association for Computing Machinery (ACM) eetikakoodeksi, mis on keskendunud IT-valdkonnale ning analüüsin seda. Koodeks on jagatud nelja suuremasse teemasse: üldised eetilised printsiibid, professionaalsed kohustused, professionaalse juhtimise printsiibid ning koodeksist kinnipidamine. Esmapilgul tundub, et koodeks on üsnagi hästi organiseeritud ning piisavalt konkreetne. Esimeses punktis: üldised eetilised printsiibid ehk general ethical principles. See peatükk jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks, millest enamik punkte on väga üldised ning IT-maailmaga küll seonduvad, ent on mõeldud ka sellest väljaspool kasutamiseks. Võtaksin siit peatükist ette paar alapeatükki, mis minu jaoks on lähimas seoses IT-ga ning tunduvad huvitaivamad. Esimene selline punkt ütleb, et kõik IT-inimesed peaksid kasutama oma oskusi ühiskonna hüvangu ja heaolu tagami
Lisateave

10. Eric S. Raymond Hacker-HOWTO

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)      Eric Steven Raymond räägib oma teoses "Hacker-HOWTO" tema arust vajalikest eeldustest ja isikuomadustest, mis on vajalikud, et saada häkkeriks. Kindlasti peab kohe ära mainima, et autor mõtleb häkkeri all infotehnoloogia mõistes spetsialisti, mitte sellist häkkerit, keda tunneb üldsus ehk inimest, kes tekitab oma tegevusega teistele kahju, näiteks häkib sisse kellegi e-postkasti, säärast inimest nimetab autor kräkkeriks.     Esmapilgul teosele peale vaadates ei tundunud see minu jaoks just eriti kaasakiskuv ja huvitav, kuid teksti süvenedes mu arvamus muutus. Teos osutus minu jaoks väga huvitavaks ja motiveerivaks. Järgnevalt tooksin välja mõned punktid, mis mulle paremini meelde jäid ja olulisimad tundusid. Teoses on alapeatükk nimega häkkeri põhioskused, kus autor toob välja programmeerimise olulisuse, eelkõige selle õppimise tähtsuse, on ilmselge, et ilma programmeerimisoskuseta ei ole võimalik olla häkker. Autor toob peatükis väl
Lisateave

13. Teistmoodi IT

 Tugilahendus erivajadustega inimestele      Selle nädala teemaks on erinevad IT tugilahendused erivajadustega inimestele, mis hõlbustavad neile arvuti kasutamist. Varasemalt ei teadnud ma, et on olemas nii palju erinevaid viise ja erinevat riistvara, mis selle jaoks loodud on. Kui valida üks minu jaoks kõige uudsem tugilahendus, siis ilmselt oleks selleks kõnesisestus või hääljuhtimine, sest see on meetod, mida hetkel suured tehnoloogiahiiud üksikasjalikult edasi proovivad arendada.      Alustuseks räägiksin veidi kõnesisestuse ajaloost ehk kuidas asi alguse sai. Kõnesisestuse kallal on vaeva nähtud juba üsna pikka aega, esimesed teksti kõneks teisendavad programmid loodi juba 1960. aastatel ning sellest ajast alates on see valdkong pidevalt edasi arenenud. Kõnesisestus sobib eelkõige inimestele, kelle jaoks füüsilised tegevused, näiteks hiire ja klaviatuuri kasutamine on raskendatud, kuid kõnemehhanism on kahjustamata ning seetõttu on hääljuhtimine hea variant. Tänapäeval on hääljuht
Lisateave