E-ITSPEA

 Sissejuhatus Selles artiklis kirjeldan kahte Eesti infoühiskonna arengukava punkti, millest üks on minu arvates väga hästi realiseerunud ja teine pigem kehvasti. Hästi realiseerunud visioonipunkt: Inimeste parem elu Leian, et kõige paremini on realiseerunud arengukava esimene punkt ehk inimeste parem elu. Selles arengukava punktis on lähemalt kirjutatud tervisehoiust ja sotsiaalteenustest ning on välja toodud, et need on ennetavad. Üheks heaks näiteks siinkohal oleks minu arvates Hoia äpp, mis seostub ka selle visioonipunkti ühe teise alapunktiga. Hoia äpp tehti selleks, et anda selle kasutajale teada, kas ta on olnud lähikontaktis COVID-19 viirusesse nakatunuga. Kuigi äpp laseb inimesel ennast haigena registreerida, siis on sellegipoolest kaitstud selle inimese andmete privaatsus, see äpp on hea kinnitus sellele, et antud visioonipunkt on hästi realiseerunud. Samuti oli arengukavas juttu sellest, et inimesed on saanud IKT abil tarkadeks tarbijateks ehk hoitakse raha kokku või saadak

 Rolli- ja madinamängude mõju terviklikule mängude maailmale      Arvutimängud on tänaseks päevaks eksisteerinud juba üsnagi pikka aega. Kui algselt olid populaarsed eelkõige mängud, kus põhifookus oli mingi ette antud taseme läbimine, siis tänapäeval on see teisiti. Kui hakkasid laialdasemalt levima mitmikmängud said inimesed aru, et arvuti alistamine ei ole pooltki nii rahuldustpakkuv, kui seda on teise mängija alistamine. Suuresti tänu sellele ongi hetkel kõige populaarsemad just mitmikmängud, muidugi on ka erandeid. Sellest said aru ka mängutootjad, kes hakkasid enam tähelepanu pöörama väljakutsuvate mitmikmängude tootmisele. Head näited siinkohal on DotA  ja LoL  , mis on oma olemuselt üsnagi sarnased. Mõlemad on reaalajastrateegia- ehk RTS-mängud, mille eesmärgiks on alistada enda meeskonnaga vastasmeeskond. Kuna need mängud on pidevalt uuenevad (DotA asemel nüüd DotA 2 ) ja sisult üsnagi suured ehk valida on paljude erinevate taktikate vahel, siis on nende mängijate arv pidevalt

 E-Mail Vikipeedia andmetel ulatub e-maili ajalugu enam kui 50 aasta tagusesse aega. E-mail on eksisteerinud Interneti algusaegadest saadik ja on tänapäevalgi väga kasutatud. Selle alguseks võib lugeda 1960. aastate lõppu, kui see oli ARPANet -i üks esimesi rakendusi, mis hakkas levima kasutajate algatusel. Esialgu ei peetud elektronposti eriti tähtsaks ning põhifookuses olid Telneti ja failiedastusprotokolli ( FTP ) kaudu edastatud andmed, kuid see muutus üsna peagi, kui 1971. aastal ületas e-kirjade liikluse kogumaht FTP kaudu edastatud andmete mahu. 1971. aasta oli veel teiselgi põhjusel e-posti jaoks oluline, sest tulid kasutusele programmid SNDMSG ja READMAIL , mida võib kutsuda tänapäeval kasutuses olevate elektronposti platvormide esiisadeks. Kindlasti tuleks ära mainida ka 1984. aasta, kui saadeti esimene e-kiri USA-st Saksamaale. Esialgu olid e-post ja selle võimalused siiski väga piiratud nagu ka Interetil, kuid mida aeg edasi, seda rohkem see kõik edasi arenes. Suur läbimur

JooJoo JooJoo, algselt tuntud ka kui CrunchPad, oli üks esimesi tahvelarvuteid maailmas. JooJoo lugu sai alguse 2008. aastal, kui ettevõtja nimega Michael Arrington otsustas siseneda tahvelarvutite maailma, millel oli suur potentsiaal täitmaks vahemikku sülearvutite ja lauaarvutite vahel. JooJoo arendus algas 2008 ehk kaks aastat enne Ipadi väljalaskmist. Kõik see tundub ju väga tore, ent miks JooJoo siiski läbi kukkus ja ei saanud suureks läbimurdeks IT-ajaloos nagu näiteks Ipad. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esiteks lubas JooJoo looja Michael Arrington, et uue tahvelarvuti hinnaks saab 200 dollarit, tundub ju üsnagi kättesaadav summa iga tarbija jaoks, kuid mida arendus edasi läks, seda kõrgemale hind kerkis. Teiseks oluliseks läbikukkumise põhjuseks võiks lugeda Singapuri firma Fusion Garage kaasamise toote väljatöötamisse. Nimelt 2009. aastal otsustas Fusion Garage, et nemad Arringtoniga rohkem koostööd teha ei soovi ja tahavad JooJoo ise välja anda. Kolmas väga oluline põhjus oli