02. Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost

 E-Mail

Vikipeedia andmetel ulatub e-maili ajalugu enam kui 50 aasta tagusesse aega. E-mail on eksisteerinud Interneti algusaegadest saadik ja on tänapäevalgi väga kasutatud. Selle alguseks võib lugeda 1960. aastate lõppu, kui see oli ARPANet-i üks esimesi rakendusi, mis hakkas levima kasutajate algatusel. Esialgu ei peetud elektronposti eriti tähtsaks ning põhifookuses olid Telneti ja failiedastusprotokolli (FTP) kaudu edastatud andmed, kuid see muutus üsna peagi, kui 1971. aastal ületas e-kirjade liikluse kogumaht FTP kaudu edastatud andmete mahu. 1971. aasta oli veel teiselgi põhjusel e-posti jaoks oluline, sest tulid kasutusele programmid SNDMSG ja READMAIL, mida võib kutsuda tänapäeval kasutuses olevate elektronposti platvormide esiisadeks. Kindlasti tuleks ära mainida ka 1984. aasta, kui saadeti esimene e-kiri USA-st Saksamaale. Esialgu olid e-post ja selle võimalused siiski väga piiratud nagu ka Interetil, kuid mida aeg edasi, seda rohkem see kõik edasi arenes. Suur läbimurre kaasnes FidoNeti väljatulekuga, mis oli ülemaailmne arvutivõrk ja võimaldas seeläbi saata elektronkirju kus tahes maailma otsa, kus oli FidoNet-i ühendus. Samuti võimaldas FidoNet lisada kirjadele manuseid. Tänapäeval on igal Interneti kasutaval inimesel olemas e-posti konto või isegi mitu ning raske oleks ette kujutada elu ilma selleta. E-postist on välja kasvanud suur konkurent tavapostile kuna see on kiirem ja efektiivsem.

Internetipiraatlus

Internetipiraatlus sai alguse aastal 1999, kui loodi P2P ehk peer to peer teenus Napster. Mis võimaldas kõigil võrgus olevatel kasutajatel üksteisega MP3-faile jagada. Napster suri küll 2001. aastal välja, kuid sellega internetipiraatlus veel ei lõppenud. 2002. aastal tuli välja BitTorrent, mis võimaldas piraatlusel jätkuda, kuigi BitTorrentil on kindlasti oma osa piraatlusele kaasa aitamisel, siis ei saa märkimata jätta ka seda, et BitTorrentil on palju legaalseid kasutusalasid, näiteks kasutavad Facebook ja Twitter BitTorrentit serveritesse uuenduste jagamisel. Kuid asja juurde tagasi tulles, siis kasutatakse BitTorrentit ja muid sarnaseid programme ka piraatluseks. Ent viimasel kümnendil hakati internetipiraatlusele rohkem tähelepanu pöörama ning seda takistama, mitmed riigid on internetipiraatluse kriminaliseerinud suuremal või vähemal määral. Ning samuti on piraatlusele tehtud paremaid ja mugavamaid alternatiive, mistõttu on see hääbunud, näiteks Netflix või Spotify, tänapäeval ei ole enam erilist mõtet piraatida endale muusikat, kui sisuliselt kõik on tasuta kuulatav Youtube's ja Spotifys, kuulates muidugi vahele ka mõned reklaamid, kuid siiski on paljud inimesed selle kasuks otsustanud. Teine näide on Netflix, suur osa inimestest on nõus maksma igakuist liikmetasu ja nautima selle eest saadavaid filme ja sarju, sest palju tüütum oleks otsida vastav piraatversioon ja siis oodata kuni see sinu seadmesse jõuab. Kuigi internetipiraatlus ei ole tänaseni täielikult välja surnud, siis julgen ma väita, et see on siiski üsnagi hääbunud kuna sellele on leitud paremad alternatiivid.