E-ITSPEA

 Tugilahendus erivajadustega inimestele      Selle nädala teemaks on erinevad IT tugilahendused erivajadustega inimestele, mis hõlbustavad neile arvuti kasutamist. Varasemalt ei teadnud ma, et on olemas nii palju erinevaid viise ja erinevat riistvara, mis selle jaoks loodud on. Kui valida üks minu jaoks kõige uudsem tugilahendus, siis ilmselt oleks selleks kõnesisestus või hääljuhtimine, sest see on meetod, mida hetkel suured tehnoloogiahiiud üksikasjalikult edasi proovivad arendada.      Alustuseks räägiksin veidi kõnesisestuse ajaloost ehk kuidas asi alguse sai. Kõnesisestuse kallal on vaeva nähtud juba üsna pikka aega, esimesed teksti kõneks teisendavad programmid loodi juba 1960. aastatel ning sellest ajast alates on see valdkong pidevalt edasi arenenud. Kõnesisestus sobib eelkõige inimestele, kelle jaoks füüsilised tegevused, näiteks hiire ja klaviatuuri kasutamine on raskendatud, kuid kõnemehhanism on kahjustamata ning seetõttu on hääljuhtimine hea variant. Tänapäeval on hääljuht

 Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis Selles artiklis räägin kasutatavusest veebis, toon välja ühe positiivse näite ja ühe negatiivse näite ning analüüsin neid Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide abil. Positiivse näitena toon välja Google'i Gmaili. Olles Gmaili tänaseks päevaks üsna pikaajaliselt kasutanud, siis minu silmis on raske leida teist kasutatavuselt sama head e-maili programmi. Läheme nüüd süvitsi ja vaatame Gmaili üle Jakob Nielseni komponentidega. Õpitavuse poole pealt on Gmail üsna lihtne, kõik vajalik on üldjuhul ühel lehel olemas ning mingeid suuri raskusi ei tohiks kellelgi selle esmakordsel kasutamisel tekkida. Tõhususe poole pealt on e-posti programme üsna raske võrrelda, sest üldjuhul on iga säärase programmi eesmärgiks saata e-kirju ning selleks on vaja teha vaid paar nupule vajutust, kuid sellegi poolest ütleksin, et Gmail on väga tõhus ning kõik vajalikud toimingud saab tehtud vaid paari hiireklõpsuga. Meeldejäävuse poole pealt ei ole samu

Tarkvara arendus- ja ärimudel Selles artiklis tuleb vaatluse alla üks tarkvara arendusmudel ja üks ärimudel, mida analüüsin konkreetse projekti näitel. Tarkvara arendusmudeli analüüsiks olen valinud sammsammulise mudeli (incremental), selle mudeli puhul arendatakse tarkvara korduvalt, iga kord on arendus iseseisev osa. Sammsammuline mudel on kosemudelit järgiv protsess, iga prototüübi või arendusversiooni eesmärk on täita rohkem nõudeid, kui seda tegi eelmine versioon ning tsükkel loetakse lõppenuks siis, kui kõik nõuded ja eesmärgid on saavutatud. Selle mudeli plussiks on töötava tarkvarani jõudmise kiirus ehk esialgse väikse versiooni saab valmis üsnagi kiiresti ning samuti on seda hõlpsam testida, tänu millele tulevad ka vead paremini välja. Samuti on sellel  mudelil omad miinused, näiteks on see üsnagi kulukas, sest ühte ja sama ülesannet tuleb täita mitu korda ning nõuab head planeerimisoskust, et jõuda välja soovitud tulemuseni. Üheks heaks sammsammulise mudeli näiteks on Spotify

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)      Eric Steven Raymond räägib oma teoses "Hacker-HOWTO" tema arust vajalikest eeldustest ja isikuomadustest, mis on vajalikud, et saada häkkeriks. Kindlasti peab kohe ära mainima, et autor mõtleb häkkeri all infotehnoloogia mõistes spetsialisti, mitte sellist häkkerit, keda tunneb üldsus ehk inimest, kes tekitab oma tegevusega teistele kahju, näiteks häkib sisse kellegi e-postkasti, säärast inimest nimetab autor kräkkeriks.     Esmapilgul teosele peale vaadates ei tundunud see minu jaoks just eriti kaasakiskuv ja huvitav, kuid teksti süvenedes mu arvamus muutus. Teos osutus minu jaoks väga huvitavaks ja motiveerivaks. Järgnevalt tooksin välja mõned punktid, mis mulle paremini meelde jäid ja olulisimad tundusid. Teoses on alapeatükk nimega häkkeri põhioskused, kus autor toob välja programmeerimise olulisuse, eelkõige selle õppimise tähtsuse, on ilmselge, et ilma programmeerimisoskuseta ei ole võimalik olla häkker. Autor toob peatükis väl

 2 erinevat IT-juhti Selles artiklis räägin kahest erinevast IT-juhist ja omadustest, mis neid eristavad. Alustan Apple'i kunagisest juhist Steve Jobsist. Jobs juhtis Apple'it 1976-1985 ning 1997-2011 ehk siis kokku ligi 23 aastat. Selle aja jooksul näitas ta ennast tõelise juhina ja temast on jäänud suur märk maha, võib ära mainida , et Jobs oli pigem autoriteetne juht. Alustuseks võib öelda, et Steve Jobs oli kindlasti juht, sest ta tahtis koguaeg olla teadlik kogu firma sees toimuvast ning püüda jõuda oma eesmärkideni kogu oma meeskonnaga. Teiseks oli Jobs oma alluvatele väga oluliseks treeneriks ja juhendajaks, ta soovis kõiki oma töötajaid motiveerida ning ta tegi seda väga hästi. Jobs oskas oma töötajaid motiveerida nii ennast eeskujuks tõstes, kuid samas ka nii, et iga töötaja saaks oma ülesandega hakkama ehk igat inimest eraldi inspireerides. Ta oskas väga hästi näidata isikuomadusi, mida ta soovis, et kõik Apple'i töötajad omaksid, näiteks detailsus. Viimasena took