13. Teistmoodi IT

 Tugilahendus erivajadustega inimestele

    Selle nädala teemaks on erinevad IT tugilahendused erivajadustega inimestele, mis hõlbustavad neile arvuti kasutamist. Varasemalt ei teadnud ma, et on olemas nii palju erinevaid viise ja erinevat riistvara, mis selle jaoks loodud on. Kui valida üks minu jaoks kõige uudsem tugilahendus, siis ilmselt oleks selleks kõnesisestus või hääljuhtimine, sest see on meetod, mida hetkel suured tehnoloogiahiiud üksikasjalikult edasi proovivad arendada.

    Alustuseks räägiksin veidi kõnesisestuse ajaloost ehk kuidas asi alguse sai. Kõnesisestuse kallal on vaeva nähtud juba üsna pikka aega, esimesed teksti kõneks teisendavad programmid loodi juba 1960. aastatel ning sellest ajast alates on see valdkong pidevalt edasi arenenud. Kõnesisestus sobib eelkõige inimestele, kelle jaoks füüsilised tegevused, näiteks hiire ja klaviatuuri kasutamine on raskendatud, kuid kõnemehhanism on kahjustamata ning seetõttu on hääljuhtimine hea variant. Tänapäeval on hääljuhtimine sees sisuliselt igas nutiseadmes, olgu selleks siis kas auto, nutitelefon või arvuti ning võimalusi tuleb pidevalt juurde. Selles artiklis keskendume eelkõige aga arvuteid puudutavale kõnesisestusele. Igal suuremal tehnoloogiafirmal on üldiselt enda kõnesisestuse programm, Windowsil on enda text-to-speech, Apple'il on Siri ning Google'il on enda text to speech programm. Kuna programme on palju erinevaid ning neid arendavad erinevad ettevõtted, siis võib see olla üheks põhjuseks, miks sääraste programmide arendus kohati veidi takerdub, kui oleks üks ettevõtte, kes sellist lahendust arendaks, siis võib-olla sujuks kõik veidi ladusamalt. Tänapäevaste kõnesisestus programmide abil on võimalik arvutis palju asju ära teha, saab kustutada erinevaid faile, kasutada internetti, nutitelefonides helistada ilma midagi vajutamata ning palju muud. Kindlasti tuleb rääkida ka komistuskividest, üheks suurimaks on keelte erinevus, võtame näiteks eesti keele, kus on 14 käänet, tihti võib tulla ette momente, kus sisestatav käsklus on mitmetimõistetav ning see tekitab arvutile ja kõnesisestusprogrammile probleeme, näiteks sõna tee, seda võib mõista tegusõnana, kuid samas ka nimisõnana, mistõttu peavad kõnena antud käsklused olema üsna spetsiifilised ning üheti mõistetavad. Kuna inglise keel on tehnoloogia vallas enim kasutatud, siis on ingliskeelsed kõnesisestusprogrammid ka enim arenenud ning kõige paremini kasutatavad. 

    Hääljuhtimine või kõnesisestus on hea lahendus inimestele, kellele füüsiline tegevus on raskendatud, kuid kõnemehhanism on kahjustamata, kõnesisestusprogramme arendatakse pidevalt, et muuta nende kasutamist mugavamaks. Üldiselt on kõnesisestus igasse seadmesse juba sisse ehitatud ning selle eest eraldi maksma ei pea, mis on samuti suureks plussiks võrreldes mõningate teiste tugilahendustega. Tänase päeva seisuga on täiesti võimalik kasutada arvutit ainult kõnesisestuse teel, kuid selle seadistamine nõuab üsna palju aega ja katsetamist.