11. Arendus- ja ärimudelid
Tarkvara arendus- ja ärimudel
Selles artiklis tuleb vaatluse alla üks tarkvara arendusmudel ja üks ärimudel, mida analüüsin konkreetse projekti näitel. Tarkvara arendusmudeli analüüsiks olen valinud sammsammulise mudeli (incremental), selle mudeli puhul arendatakse tarkvara korduvalt, iga kord on arendus iseseisev osa. Sammsammuline mudel on kosemudelit järgiv protsess, iga prototüübi või arendusversiooni eesmärk on täita rohkem nõudeid, kui seda tegi eelmine versioon ning tsükkel loetakse lõppenuks siis, kui kõik nõuded ja eesmärgid on saavutatud. Selle mudeli plussiks on töötava tarkvarani jõudmise kiirus ehk esialgse väikse versiooni saab valmis üsnagi kiiresti ning samuti on seda hõlpsam testida, tänu millele tulevad ka vead paremini välja. Samuti on sellel mudelil omad miinused, näiteks on see üsnagi kulukas, sest ühte ja sama ülesannet tuleb täita mitu korda ning nõuab head planeerimisoskust, et jõuda välja soovitud tulemuseni. Üheks heaks sammsammulise mudeli näiteks on Spotify, kes lasi oma algse versiooni välja 2008. aastal ning on sellest ajast saadik seda sammsammuliselt edasi arendanud, parandades iga uuema versiooniga vigu ning luues uusi võimalusi, Spotify on sellise arendusmudeli saanud edukalt tööle suuresti just seetõttu, et kasutatakse nii öelda autonoomseid arendusmeeskondi ehk inimesed jagatakse väikestesse arendusmeeskondadesse ning igal arendusmeeskonnal on oma pikaajaline eesmärk ning see kuidas nad seda realiseerivad ning kuidas nad teiste meeskondadega koostööd teevad on nende endi otsustada, muidugi on teatud piirangud tulenevalt firma üldistest eesmärkidest. Selline autonoomsete meeskondadega lähenemine on töötajatele motiveerivam, kui karmide piirangutega lähenemine, sest inimesed teevad oma tööd nii suurema rõõmuga ning samuti on selline lähenemine kiirem. Kuigi igal meeskonnal on oma pikaajaline eesmärk, siis tuleb kõik need eemärgid siduda firma ja toote eesmärkidega. Kui tarkvara arendusmudeli poolest sai juba Spotifyst räägitud, siis räägin ka Spotify ärimudelist. Spotify kasutab freemium ärimudelit ehk teisisõnu pakutakse tasuta toodet ning ka tasulist kuumaksega toodet, mis on tasuta versiooni suuremate võimalustega mudel. Toon näiteks võrdluse Spotify tasuta versiooni ja tasulise versiooni vahel. Iseenesestmõistetavalt on tasulises versioonis võimalusi rohkem kui tasuta mudelis, näiteks tasuta mudelis on olemas tüütud reklaamid ning kindlat laulu ei saa kuulata, laule saab kuulata vaid suvalises järjekorras ehk shuffle-iga samuti on tasuta versioonis helikvaliteet poole kehvem kui tasulises ning muusikat ei saa kuulata ilma võrguühenduseta. Kõik need puudused aga eemaldab tasuline versioon, mille eest küsitakse iga kuu 6.99 eurot. Aja jooksul on Spotify meeskond välja mõelnud uusi erinevaid tasulise tellimuse mudeleid, millega endale rohkem kliente meelitada, nagu näiteks Spotify Family, mis lubab tasulist teenust nautida kuni kuuel inimesel ühe tellimuse alt ning muutes sellega igakuist makset veidi soodsamaks, kui igaüks seda eraldi maksaks. Kuigi esialgu võib paljudele Spotify tasuta versioon tunduda täiesti korralik, siis ajapikku tüütavad reklaamid ja muu säärane ära ning minnakse üle kuumaksepõhilisele versioonile. Spotify on seda ärimudelit väga hästi ära kasutanud ning see töötab nende tootega nagu valatult.
Kasutatud allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar