04. Kui hästi on suudetud realiseerida Eesti infoühiskonna arengukava

 Sissejuhatus

Selles artiklis kirjeldan kahte Eesti infoühiskonna arengukava punkti, millest üks on minu arvates väga hästi realiseerunud ja teine pigem kehvasti.

Hästi realiseerunud visioonipunkt:

Inimeste parem elu

Leian, et kõige paremini on realiseerunud arengukava esimene punkt ehk inimeste parem elu. Selles arengukava punktis on lähemalt kirjutatud tervisehoiust ja sotsiaalteenustest ning on välja toodud, et need on ennetavad. Üheks heaks näiteks siinkohal oleks minu arvates Hoia äpp, mis seostub ka selle visioonipunkti ühe teise alapunktiga. Hoia äpp tehti selleks, et anda selle kasutajale teada, kas ta on olnud lähikontaktis COVID-19 viirusesse nakatunuga. Kuigi äpp laseb inimesel ennast haigena registreerida, siis on sellegipoolest kaitstud selle inimese andmete privaatsus, see äpp on hea kinnitus sellele, et antud visioonipunkt on hästi realiseerunud. Samuti oli arengukavas juttu sellest, et inimesed on saanud IKT abil tarkadeks tarbijateks ehk hoitakse raha kokku või saadakse teenitud raha eest rohkem väärtust. Kindlasti aitas koroonaviiruse levik sellele mingil määral kaasa, sest suur hulk inimestest vähendas füüsiliste poes käikude arvu ja tellis kõik võimaliku e-poodidest. Tänu IKT-le jõuab inimesteni paremini ka informatsioon erinevate allahindluste ja kampaaniate kohta, mis aitab samuti kokku hoida ja soetada vajalik toode odavamalt, kui seda oleks muidu tehtud. Heaks kinnistavaks lõpetuseks tooksin veel välja kõik riigi poolt pakutavad teenused, mis on kättesaadavad interneti teel.

Kehvemini realiseerunud visioonipunkt:

Kõrgem tööhõive

Antud visioonipunktis jääb kohe silma väide, et töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud. Kui vaadata tänase seisuga üldist pilti Eestis, siis ma julgeksin väita, et kõigis asutustes ja ettevõtetes töökohad kindlasti võrgustunud ei ole, kuigi liikumine selles suunas kindlasti toimub. Üheks takistuseks selle juures võib olla eraettevõtete omanike enda tahe, kõik ei pruugi nii öelda internetti kolimise tähtsusest aru saada ja just seetõttu ongi mõned ettevõted selle sammu tegemata jätnud. Samuti on välja toodud, et inimesi aitab tööta jäämise korral IKT-oskuste pidev täiendamine, selle väitega ma iseenesest nõustun, kuid arvan, et see ei ole eriti hästi rakendunud just seetõttu, et meie rahvastik on vananev ning mitmed vanemad inimesed ei täienda oma IKT-oskusi erinevatel põhjustel. Viimase asjana tooksin veel välja hariduse aspekti sellest visioonipunktist, milles on öeldud, et haridus on muudetud personaliseerituks ja paindlikuks, ma leian, et ka see ei vasta tänasel päeval eriti tõele, kuigi palju on selles osas teha kindlasti ka igal koolil endal, siis tuleb tõdeda, et koolis, kus on palju õpilasi ei olegi lihtsalt võimalik hariduse omandamist väga personaliseerituks teha, eriti veel olukorras, kus õpetajaid koolides napib.

Kasutatud allikad:

https://hoia.me/

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf