01. IT-lahendused, mis oma edukate teisikute kõrval läbi ei löönud

JooJoo

JooJoo, algselt tuntud ka kui CrunchPad, oli üks esimesi tahvelarvuteid maailmas. JooJoo lugu sai alguse 2008. aastal, kui ettevõtja nimega Michael Arrington otsustas siseneda tahvelarvutite maailma, millel oli suur potentsiaal täitmaks vahemikku sülearvutite ja lauaarvutite vahel. JooJoo arendus algas 2008 ehk kaks aastat enne Ipadi väljalaskmist. Kõik see tundub ju väga tore, ent miks JooJoo siiski läbi kukkus ja ei saanud suureks läbimurdeks IT-ajaloos nagu näiteks Ipad. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esiteks lubas JooJoo looja Michael Arrington, et uue tahvelarvuti hinnaks saab 200 dollarit, tundub ju üsnagi kättesaadav summa iga tarbija jaoks, kuid mida arendus edasi läks, seda kõrgemale hind kerkis. Teiseks oluliseks läbikukkumise põhjuseks võiks lugeda Singapuri firma Fusion Garage kaasamise toote väljatöötamisse. Nimelt 2009. aastal otsustas Fusion Garage, et nemad Arringtoniga rohkem koostööd teha ei soovi ja tahavad JooJoo ise välja anda. Kolmas väga oluline põhjus oli tahvelarvuti tarkvara, nimelt lubati klientidele, et JooJoo sisaldab endas suurimat äpipoodi, kuid reaalsuses saadi ainult mõned veebilehed. Kokkuvõtteks võib öelda, et JooJoo-d arendanud ettevõtjad ei suutnud oma lubadusi potentsiaalsete klientide ees täita ning samuti ei osanud nad oma toodet piisavalt hästi turundada, et see võimalikult paljude inimeste kõrvu jõuaks.

ISIS (Mobiilne rahakott)

Ilmselt teab igaüks, mida ISIS peale selle mobiilse rahakoti veel tähendab. Seda aga ei teadnud suured telekomi ettevõtted AT&T, T-Mobile ja Verizon 2012. aastal. ISIS oli telekomi ettevõtete poolt välja töötatud lahendus, mis oma iseloomult on sarnane täna väga laialt kanda kinnitanud Apple Pay-ga. Ehk oma kaupade eest tasumiseks ei ole enam vaja pangakaarti vaid ainult telefoni. Peale nime, mis on sama terroriorganisatsiooniga, on veel põhjuseid, miks see lahendus eriti edukas ei olnud, 2014 aastal muudeti ka nimi Softcardiks ümber, et ilmselgeid arusaamatusi vältida. ISIS või siis Softcard oli ette nähtud Android telefonide jaoks, ent see eeldas peale äpi olemasolu veel spetsiaalset SIM-kaarti ja krediitkaarti, mis seda lahendust toetaksid. Ja seetõttu see läbi ei löönudki, lisaks veel, et 2015. aastal kogu projekt lõpetati, sest Android seadmeteni jõudis Google Wallet, mis oli palju paremini läbi mõeldud.

BlackBerry 

BlackBerry oli selle kümnendi alguses nutitelefonide tootjate seas suur tegija. Vaatamata sellele, et Apple oli juba mõnda aega Iphone välja andnud, suutis BlackBerry endiselt mingit turuosa enda käes hoida. Mis siis valesti läks? Vastus on lihtne: ei jäädud kindlaks enda põhivaldkonnale, milleks olid nutitelefonid. BlackBerry läks kaasa teiste firmadega ja hakkas välja andma enda versioone erinevatest uutest lahendustest, nagu näiteks tahvelarvutid, kuid need tooted ei olnud eriti hoolikalt läbi mõeldud ning seetõttu väga suur edu neid ei saatnud. BlackBerry sai sellest pärast mingit aega aru ning proovis siis tagasi oma esialgse tegevuse juurde naasta, kuid selleks oli juba liiga hilja.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

15. Eetika ja IT

 IT-eetikakoodeks Selles artiklis analüüsin üht IT-eetikakoodeksit, mis on minu jaoks kõige huvipakkuvam. Leidsin sellise organisatsiooni nagu Association for Computing Machinery (ACM) eetikakoodeksi, mis on keskendunud IT-valdkonnale ning analüüsin seda. Koodeks on jagatud nelja suuremasse teemasse: üldised eetilised printsiibid, professionaalsed kohustused, professionaalse juhtimise printsiibid ning koodeksist kinnipidamine. Esmapilgul tundub, et koodeks on üsnagi hästi organiseeritud ning piisavalt konkreetne. Esimeses punktis: üldised eetilised printsiibid ehk general ethical principles. See peatükk jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks, millest enamik punkte on väga üldised ning IT-maailmaga küll seonduvad, ent on mõeldud ka sellest väljaspool kasutamiseks. Võtaksin siit peatükist ette paar alapeatükki, mis minu jaoks on lähimas seoses IT-ga ning tunduvad huvitaivamad. Esimene selline punkt ütleb, et kõik IT-inimesed peaksid kasutama oma oskusi ühiskonna hüvangu ja heaolu tagami
Lisateave

10. Eric S. Raymond Hacker-HOWTO

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)      Eric Steven Raymond räägib oma teoses "Hacker-HOWTO" tema arust vajalikest eeldustest ja isikuomadustest, mis on vajalikud, et saada häkkeriks. Kindlasti peab kohe ära mainima, et autor mõtleb häkkeri all infotehnoloogia mõistes spetsialisti, mitte sellist häkkerit, keda tunneb üldsus ehk inimest, kes tekitab oma tegevusega teistele kahju, näiteks häkib sisse kellegi e-postkasti, säärast inimest nimetab autor kräkkeriks.     Esmapilgul teosele peale vaadates ei tundunud see minu jaoks just eriti kaasakiskuv ja huvitav, kuid teksti süvenedes mu arvamus muutus. Teos osutus minu jaoks väga huvitavaks ja motiveerivaks. Järgnevalt tooksin välja mõned punktid, mis mulle paremini meelde jäid ja olulisimad tundusid. Teoses on alapeatükk nimega häkkeri põhioskused, kus autor toob välja programmeerimise olulisuse, eelkõige selle õppimise tähtsuse, on ilmselge, et ilma programmeerimisoskuseta ei ole võimalik olla häkker. Autor toob peatükis väl
Lisateave

13. Teistmoodi IT

 Tugilahendus erivajadustega inimestele      Selle nädala teemaks on erinevad IT tugilahendused erivajadustega inimestele, mis hõlbustavad neile arvuti kasutamist. Varasemalt ei teadnud ma, et on olemas nii palju erinevaid viise ja erinevat riistvara, mis selle jaoks loodud on. Kui valida üks minu jaoks kõige uudsem tugilahendus, siis ilmselt oleks selleks kõnesisestus või hääljuhtimine, sest see on meetod, mida hetkel suured tehnoloogiahiiud üksikasjalikult edasi proovivad arendada.      Alustuseks räägiksin veidi kõnesisestuse ajaloost ehk kuidas asi alguse sai. Kõnesisestuse kallal on vaeva nähtud juba üsna pikka aega, esimesed teksti kõneks teisendavad programmid loodi juba 1960. aastatel ning sellest ajast alates on see valdkong pidevalt edasi arenenud. Kõnesisestus sobib eelkõige inimestele, kelle jaoks füüsilised tegevused, näiteks hiire ja klaviatuuri kasutamine on raskendatud, kuid kõnemehhanism on kahjustamata ning seetõttu on hääljuhtimine hea variant. Tänapäeval on hääljuht
Lisateave