07. Litsentsid ja autoriõigus

 Copylefti mõju litsentsivalikul

Copyleft nõuab, et tuletatud loomingut edastataks samade tingimuste alusel, sellest tulenevalt eristatakse litsentse nende mõjude "tugevuste" poolest. Sellest artiklis tulebki juttu erinevate vabade litsentside copylefti tugevuse mõjust litsentsivalikule. Alustame kõige tugevama copyleftiga litsentsist ehk AGPL-ist, Free Software Foundation (lühend FSF) soovitab seda litsentsi kasutada kõikidel vabavara programmidel, mis töötavad serveritel üle võrgu, seda just seetõttu, et AGPL loeb levitamiseks ka võrgu kaudu kasutamist ning täidab seega ära olulise augu, mis on GPL-is. See auk ongi üks põhilisi AGPL-i loomise põhjuseid ehk vältida probleeme, mis võiksid arendajaid mõjutada üle võrgu töötavate vabavara programmide kasutamisel. Lisaks tooksin välja, et AGPL on GPL-i modifitseeritud versioon ja neid eristabki litsentsi levimine üle võrgu kasutatavatele programmidele. Copylefti tugevuselt järgmine litsents ongi eelnevalt mainitud GPL või GNU GPL, kõik programmid, mis on tuletatud GPL litsentsi omavast programmist "pärivad" endale niisamuti GPL litsentsi, välja arvatud siis muidugi juhul kui seda tehakse üle võrgu, aga selleks on olemas eelnevalt mainitud AGPL litsents. GPL litsentsi valimise üks peamisteks põhjusteks on selle edasikandumine, teistele programmidele, mis on tuletatud GPL litsentsiga programmist. GPL litsentsi soovitatakse arendajatele, kes soovivad luua vaba tarkvara ning soovivad, et see jääks vabaks tarkvaraks, vaatamata sellele, kes seda levitab või muudab. Järgmine litsents on GNU LGPL või lihtsalt LGPL, mis seab copylefti piirangud programmile, mis seda litsentsi omab, kuid mitte programmidele, mis seda omavat litsentsi programmile viitavad ehk teisisõnu kui võtta LGPL litsentsi omavast programmist mingi osa koodi ja kasutada seda mõnes teises programmis, siis sellele teisele programmile LGPL litsents edasi ei kandu, kui tegemist oleks aga näiteks GPL litsentsiga, siis aga kanduks. LGPL litsentsi kasutavad ka programmid nagu näiteks Mozilla Firefox ja OpenOffice.org. Seda litsentsi soovitatakse üldiselt kasutada eelkõige teekide ehk library-te puhul. Oleme jõudnud puuduva copylefti litsentsideni, nendeks on näiteks Apache, MIT, X11 ja BSD. Selliste litsentside üheks põhiliseks kasutuskohaks on programmid, millest on lubatud teha näiteks ärivara ning sellest tulenevalt on sellised litsentsid ka laialdaselt levinud. 




Copylefti sümbol




Kasutatud allikad:
https://www.fsf.org/
https://www.gnu.org/licenses/agpl-3.0.html
https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html
https://www.gnu.org/licenses/lgpl-3.0.en.html
https://www.mozilla.org/et/firefox/
http://www.openoffice.org/
https://www.apache.org/licenses/LICENSE-2.0
https://opensource.org/licenses/MIT
https://spdx.org/licenses/X11.html
https://opensource.org/licenses/BSD-3-Clause
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8b/Copyleft.svgv

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

15. Eetika ja IT

 IT-eetikakoodeks Selles artiklis analüüsin üht IT-eetikakoodeksit, mis on minu jaoks kõige huvipakkuvam. Leidsin sellise organisatsiooni nagu Association for Computing Machinery (ACM) eetikakoodeksi, mis on keskendunud IT-valdkonnale ning analüüsin seda. Koodeks on jagatud nelja suuremasse teemasse: üldised eetilised printsiibid, professionaalsed kohustused, professionaalse juhtimise printsiibid ning koodeksist kinnipidamine. Esmapilgul tundub, et koodeks on üsnagi hästi organiseeritud ning piisavalt konkreetne. Esimeses punktis: üldised eetilised printsiibid ehk general ethical principles. See peatükk jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks, millest enamik punkte on väga üldised ning IT-maailmaga küll seonduvad, ent on mõeldud ka sellest väljaspool kasutamiseks. Võtaksin siit peatükist ette paar alapeatükki, mis minu jaoks on lähimas seoses IT-ga ning tunduvad huvitaivamad. Esimene selline punkt ütleb, et kõik IT-inimesed peaksid kasutama oma oskusi ühiskonna hüvangu ja heaolu tagami
Lisateave

10. Eric S. Raymond Hacker-HOWTO

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)      Eric Steven Raymond räägib oma teoses "Hacker-HOWTO" tema arust vajalikest eeldustest ja isikuomadustest, mis on vajalikud, et saada häkkeriks. Kindlasti peab kohe ära mainima, et autor mõtleb häkkeri all infotehnoloogia mõistes spetsialisti, mitte sellist häkkerit, keda tunneb üldsus ehk inimest, kes tekitab oma tegevusega teistele kahju, näiteks häkib sisse kellegi e-postkasti, säärast inimest nimetab autor kräkkeriks.     Esmapilgul teosele peale vaadates ei tundunud see minu jaoks just eriti kaasakiskuv ja huvitav, kuid teksti süvenedes mu arvamus muutus. Teos osutus minu jaoks väga huvitavaks ja motiveerivaks. Järgnevalt tooksin välja mõned punktid, mis mulle paremini meelde jäid ja olulisimad tundusid. Teoses on alapeatükk nimega häkkeri põhioskused, kus autor toob välja programmeerimise olulisuse, eelkõige selle õppimise tähtsuse, on ilmselge, et ilma programmeerimisoskuseta ei ole võimalik olla häkker. Autor toob peatükis väl
Lisateave

13. Teistmoodi IT

 Tugilahendus erivajadustega inimestele      Selle nädala teemaks on erinevad IT tugilahendused erivajadustega inimestele, mis hõlbustavad neile arvuti kasutamist. Varasemalt ei teadnud ma, et on olemas nii palju erinevaid viise ja erinevat riistvara, mis selle jaoks loodud on. Kui valida üks minu jaoks kõige uudsem tugilahendus, siis ilmselt oleks selleks kõnesisestus või hääljuhtimine, sest see on meetod, mida hetkel suured tehnoloogiahiiud üksikasjalikult edasi proovivad arendada.      Alustuseks räägiksin veidi kõnesisestuse ajaloost ehk kuidas asi alguse sai. Kõnesisestuse kallal on vaeva nähtud juba üsna pikka aega, esimesed teksti kõneks teisendavad programmid loodi juba 1960. aastatel ning sellest ajast alates on see valdkong pidevalt edasi arenenud. Kõnesisestus sobib eelkõige inimestele, kelle jaoks füüsilised tegevused, näiteks hiire ja klaviatuuri kasutamine on raskendatud, kuid kõnemehhanism on kahjustamata ning seetõttu on hääljuhtimine hea variant. Tänapäeval on hääljuht
Lisateave