E-ITSPEA

 IT-eetikakoodeks Selles artiklis analüüsin üht IT-eetikakoodeksit, mis on minu jaoks kõige huvipakkuvam. Leidsin sellise organisatsiooni nagu Association for Computing Machinery (ACM) eetikakoodeksi, mis on keskendunud IT-valdkonnale ning analüüsin seda. Koodeks on jagatud nelja suuremasse teemasse: üldised eetilised printsiibid, professionaalsed kohustused, professionaalse juhtimise printsiibid ning koodeksist kinnipidamine. Esmapilgul tundub, et koodeks on üsnagi hästi organiseeritud ning piisavalt konkreetne. Esimeses punktis: üldised eetilised printsiibid ehk general ethical principles. See peatükk jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks, millest enamik punkte on väga üldised ning IT-maailmaga küll seonduvad, ent on mõeldud ka sellest väljaspool kasutamiseks. Võtaksin siit peatükist ette paar alapeatükki, mis minu jaoks on lähimas seoses IT-ga ning tunduvad huvitaivamad. Esimene selline punkt ütleb, et kõik IT-inimesed peaksid kasutama oma oskusi ühiskonna hüvangu ja heaolu ta...

Ressursihõive Selles artiklis räägin räägin ressursihõivest kui ühest suurimast IT-turvariskist. Nagu ka kursuse materjalides on mainitud, siis ressursihõive on sisulisest arvuti kasutamine kellegi teise poolt kaevandamaks näiteks krüptoraha või täites mõnda muud ülesannet ründaja heaks. Kuna ressursihõive üks peamisi eesmärke on kasutada ohvri arvutit krüptovaluutade kaevandamiseks, siis nimetatakse seda ingliskeelse terminiga ka "Cryptojacking-uks". Enamasti kasutatakse seesuguse pahavara rakendamiseks mõnda nakatatud veebilinki, mis võib olla e-maili sees või siis eraldi veebilehte, reklaami, millele vajutades rakendub JavaScripti kood ning ressursihõive võibki alata. Ressursihõive teeb eriti salakavalaks see, et näiliselt midagi arvutis ei muutu ning inimene, kes arvutiga nii hästi sina peal ei ole, ei pruugigi aru saada, et tema arvutit kuidagi ära kasutatakse, sest eelkõige väljendub antud pahavara arvutis toimuvate protsesside aeglustumises. Olen ka ise kunagi ressursi...

 Tugilahendus erivajadustega inimestele      Selle nädala teemaks on erinevad IT tugilahendused erivajadustega inimestele, mis hõlbustavad neile arvuti kasutamist. Varasemalt ei teadnud ma, et on olemas nii palju erinevaid viise ja erinevat riistvara, mis selle jaoks loodud on. Kui valida üks minu jaoks kõige uudsem tugilahendus, siis ilmselt oleks selleks kõnesisestus või hääljuhtimine, sest see on meetod, mida hetkel suured tehnoloogiahiiud üksikasjalikult edasi proovivad arendada.      Alustuseks räägiksin veidi kõnesisestuse ajaloost ehk kuidas asi alguse sai. Kõnesisestuse kallal on vaeva nähtud juba üsna pikka aega, esimesed teksti kõneks teisendavad programmid loodi juba 1960. aastatel ning sellest ajast alates on see valdkong pidevalt edasi arenenud. Kõnesisestus sobib eelkõige inimestele, kelle jaoks füüsilised tegevused, näiteks hiire ja klaviatuuri kasutamine on raskendatud, kuid kõnemehhanism on kahjustamata ning seetõttu on hääljuhtimine h...

 Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis Selles artiklis räägin kasutatavusest veebis, toon välja ühe positiivse näite ja ühe negatiivse näite ning analüüsin neid Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide abil. Positiivse näitena toon välja Google'i Gmaili. Olles Gmaili tänaseks päevaks üsna pikaajaliselt kasutanud, siis minu silmis on raske leida teist kasutatavuselt sama head e-maili programmi. Läheme nüüd süvitsi ja vaatame Gmaili üle Jakob Nielseni komponentidega. Õpitavuse poole pealt on Gmail üsna lihtne, kõik vajalik on üldjuhul ühel lehel olemas ning mingeid suuri raskusi ei tohiks kellelgi selle esmakordsel kasutamisel tekkida. Tõhususe poole pealt on e-posti programme üsna raske võrrelda, sest üldjuhul on iga säärase programmi eesmärgiks saata e-kirju ning selleks on vaja teha vaid paar nupule vajutust, kuid sellegi poolest ütleksin, et Gmail on väga tõhus ning kõik vajalikud toimingud saab tehtud vaid paari hiireklõpsuga. Meeldejäävuse poole pealt ei ole samu...

Tarkvara arendus- ja ärimudel Selles artiklis tuleb vaatluse alla üks tarkvara arendusmudel ja üks ärimudel, mida analüüsin konkreetse projekti näitel. Tarkvara arendusmudeli analüüsiks olen valinud sammsammulise mudeli (incremental), selle mudeli puhul arendatakse tarkvara korduvalt, iga kord on arendus iseseisev osa. Sammsammuline mudel on kosemudelit järgiv protsess, iga prototüübi või arendusversiooni eesmärk on täita rohkem nõudeid, kui seda tegi eelmine versioon ning tsükkel loetakse lõppenuks siis, kui kõik nõuded ja eesmärgid on saavutatud. Selle mudeli plussiks on töötava tarkvarani jõudmise kiirus ehk esialgse väikse versiooni saab valmis üsnagi kiiresti ning samuti on seda hõlpsam testida, tänu millele tulevad ka vead paremini välja. Samuti on sellel  mudelil omad miinused, näiteks on see üsnagi kulukas, sest ühte ja sama ülesannet tuleb täita mitu korda ning nõuab head planeerimisoskust, et jõuda välja soovitud tulemuseni. Üheks heaks sammsammulise mudeli näiteks on Spo...

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)      Eric Steven Raymond räägib oma teoses "Hacker-HOWTO" tema arust vajalikest eeldustest ja isikuomadustest, mis on vajalikud, et saada häkkeriks. Kindlasti peab kohe ära mainima, et autor mõtleb häkkeri all infotehnoloogia mõistes spetsialisti, mitte sellist häkkerit, keda tunneb üldsus ehk inimest, kes tekitab oma tegevusega teistele kahju, näiteks häkib sisse kellegi e-postkasti, säärast inimest nimetab autor kräkkeriks.     Esmapilgul teosele peale vaadates ei tundunud see minu jaoks just eriti kaasakiskuv ja huvitav, kuid teksti süvenedes mu arvamus muutus. Teos osutus minu jaoks väga huvitavaks ja motiveerivaks. Järgnevalt tooksin välja mõned punktid, mis mulle paremini meelde jäid ja olulisimad tundusid. Teoses on alapeatükk nimega häkkeri põhioskused, kus autor toob välja programmeerimise olulisuse, eelkõige selle õppimise tähtsuse, on ilmselge, et ilma programmeerimisoskuseta ei ole võimalik olla häkker. Autor too...

 2 erinevat IT-juhti Selles artiklis räägin kahest erinevast IT-juhist ja omadustest, mis neid eristavad. Alustan Apple'i kunagisest juhist Steve Jobsist. Jobs juhtis Apple'it 1976-1985 ning 1997-2011 ehk siis kokku ligi 23 aastat. Selle aja jooksul näitas ta ennast tõelise juhina ja temast on jäänud suur märk maha, võib ära mainida , et Jobs oli pigem autoriteetne juht. Alustuseks võib öelda, et Steve Jobs oli kindlasti juht, sest ta tahtis koguaeg olla teadlik kogu firma sees toimuvast ning püüda jõuda oma eesmärkideni kogu oma meeskonnaga. Teiseks oli Jobs oma alluvatele väga oluliseks treeneriks ja juhendajaks, ta soovis kõiki oma töötajaid motiveerida ning ta tegi seda väga hästi. Jobs oskas oma töötajaid motiveerida nii ennast eeskujuks tõstes, kuid samas ka nii, et iga töötaja saaks oma ülesandega hakkama ehk igat inimest eraldi inspireerides. Ta oskas väga hästi näidata isikuomadusi, mida ta soovis, et kõik Apple'i töötajad omaksid, näiteks detailsus. Viimasena took...

 IT professionaal tänapäeva Eestis Eestis on tööturg ja IT-sektor üldiselt meie väikese riigi kohta üpriski suur. Mistõttu on IT-alal töötavaid inimesi valdavalt palju ja tuleb pidevalt juurde. Mida siis on tänapäeva Eestis vaja, et olla professionaal IT valdkonnas. Minu silmis on Eesti mõistes üheks tähtsaimaks punktiks haridus, mitte just eelkõige diplom, mis on kindlasti ka väga oluline, aga pigem just fakt, et inimene on lisaks iseõppimisele IT valdkonda õppinud ka mõnes haridusasutuses. See teadmine kindlasti mõjutab tööandjaid valides omale töötajaid. Kuid nagu kursuse materjalides oli õeldud, siis haridus üksi ei tee inimesest veel professionaali. Teine väga oluline aspekt on töökogemus ja millistes firmades on see töökogemus saavutatud. Leian, et kui inimene on töötanud mõnes suuremas IT ettevõttes mõnda aega, siis on väga paljud teisedki firmad tema palkamisest huvitatud ning Eesti mõistes annabki see mingis mõistes professionaali mõiste. Kindlasti on sarnaselt oluline ka ...

 Copylefti mõju litsentsivalikul Copyleft nõuab, et tuletatud loomingut edastataks samade tingimuste alusel, sellest tulenevalt eristatakse litsentse nende mõjude "tugevuste" poolest. Sellest artiklis tulebki juttu erinevate vabade litsentside copylefti tugevuse mõjust litsentsivalikule. Alustame kõige tugevama copyleftiga litsentsist ehk AGPL -ist, Free Software Foundation (lühend FSF) soovitab seda litsentsi kasutada kõikidel vabavara programmidel, mis töötavad serveritel üle võrgu, seda just seetõttu, et AGPL loeb levitamiseks ka võrgu kaudu kasutamist ning täidab seega ära olulise augu, mis on GPL-is. See auk ongi üks põhilisi AGPL-i loomise põhjuseid ehk vältida probleeme, mis võiksid arendajaid mõjutada üle võrgu töötavate vabavara programmide kasutamisel. Lisaks tooksin välja, et AGPL on GPL-i modifitseeritud versioon ja neid eristabki litsentsi levimine üle võrgu kasutatavatele programmidele. Copylefti tugevuselt järgmine litsents ongi eelnevalt mainitud GPL või GNU ...

Praeguste autoriõiguste reformimine Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat " The Case for Copyright Reform " keskendub autoriõigusseadusele ja pakub mitmeid lahendusi autoriõigusseaduse reformimiseks. Esimese punktina toovad raamatu autorid välja moraalsete ehk isiklike õiguste kehtima jäämise ehk mitte kellelgi peale õige autori ei ole õigust saada tunnustust tema loomingu eest, mis on väga mõistlik ja loogiline, sest miks peaks keegi saama tunnustust millegi eest, mida ta ei ole loonud. Ehk autorile jäävad kõik tema isiklikud õigused alles muutmata kujul. Teiseks tuuakse välja mõte, et indiviidide vaheline mitte tulutoov teoste jagamine peaks olema tasuta ning tasuline peaks olema ainult kommerteesmärkidel jagamine. Näitena tuuakse raamatus veel välja peer-to-peer andmete jagamine inimeste vahel, mis on heaks näiteks andmete mittetululistel eesmärkidel jagamisele. Ma leian et selline idee on väga hea ja toetan seda, aga ilmselt on selle teostamine üsnagi raske kuna k...

 Ole inimene Virginia Shea raamatu "Netiquette" esimene käsk kümnest on pealtnäha vägagi loomulik ja iseenesestmõistetav - ole inimene (remember the human), sellegipoolest ei saa paljud selle järgimisega hakkama. Põhjuseid, miks seda reeglit kiputakse unustama või eirama on mitmeid, millest mõned olulisimad toon ka välja. Esiteks ei saa kindlasti mööda vaadata interneti kasutajate vanuselisest erinevusest, internetis suhtlevad tihtipeale üksteisega väga erineva vanusega inimesed, mis aga võib viia selleni, et üks osapool suhtleb teisega viisil, millest see teine väga hästi aru ei pruugi saada või isegi sellest haiget võib saada, näiteks mõnda nalja tehes, mis teatud vanuses inimeste arvates on humoorikas ei pruugi aga teise vanusegrupi jaoks üldse niivõrd naljakas olla. Samuti tuleb rääkida ka täiskasvanulikkusest käitumisest, paljud interneti kasutajad on lihtsalt niivõrd noored, see muidugi ei tähenda, et mõned noored ei võiks olla täiskasvanulikud, vaid asi on pigem selles...

 Sissejuhatus Selles artiklis kirjeldan kahte Eesti infoühiskonna arengukava punkti, millest üks on minu arvates väga hästi realiseerunud ja teine pigem kehvasti. Hästi realiseerunud visioonipunkt: Inimeste parem elu Leian, et kõige paremini on realiseerunud arengukava esimene punkt ehk inimeste parem elu. Selles arengukava punktis on lähemalt kirjutatud tervisehoiust ja sotsiaalteenustest ning on välja toodud, et need on ennetavad. Üheks heaks näiteks siinkohal oleks minu arvates Hoia äpp, mis seostub ka selle visioonipunkti ühe teise alapunktiga. Hoia äpp tehti selleks, et anda selle kasutajale teada, kas ta on olnud lähikontaktis COVID-19 viirusesse nakatunuga. Kuigi äpp laseb inimesel ennast haigena registreerida, siis on sellegipoolest kaitstud selle inimese andmete privaatsus, see äpp on hea kinnitus sellele, et antud visioonipunkt on hästi realiseerunud. Samuti oli arengukavas juttu sellest, et inimesed on saanud IKT abil tarkadeks tarbijateks ehk hoitakse raha kokku või sa...

 Rolli- ja madinamängude mõju terviklikule mängude maailmale      Arvutimängud on tänaseks päevaks eksisteerinud juba üsnagi pikka aega. Kui algselt olid populaarsed eelkõige mängud, kus põhifookus oli mingi ette antud taseme läbimine, siis tänapäeval on see teisiti. Kui hakkasid laialdasemalt levima mitmikmängud said inimesed aru, et arvuti alistamine ei ole pooltki nii rahuldustpakkuv, kui seda on teise mängija alistamine. Suuresti tänu sellele ongi hetkel kõige populaarsemad just mitmikmängud, muidugi on ka erandeid. Sellest said aru ka mängutootjad, kes hakkasid enam tähelepanu pöörama väljakutsuvate mitmikmängude tootmisele. Head näited siinkohal on DotA  ja LoL  , mis on oma olemuselt üsnagi sarnased. Mõlemad on reaalajastrateegia- ehk RTS-mängud, mille eesmärgiks on alistada enda meeskonnaga vastasmeeskond. Kuna need mängud on pidevalt uuenevad (DotA asemel nüüd DotA 2 ) ja sisult üsnagi suured ehk valida on paljude erinevate taktikate vahel, siis on...

 E-Mail Vikipeedia andmetel ulatub e-maili ajalugu enam kui 50 aasta tagusesse aega. E-mail on eksisteerinud Interneti algusaegadest saadik ja on tänapäevalgi väga kasutatud. Selle alguseks võib lugeda 1960. aastate lõppu, kui see oli ARPANet -i üks esimesi rakendusi, mis hakkas levima kasutajate algatusel. Esialgu ei peetud elektronposti eriti tähtsaks ning põhifookuses olid Telneti ja failiedastusprotokolli ( FTP ) kaudu edastatud andmed, kuid see muutus üsna peagi, kui 1971. aastal ületas e-kirjade liikluse kogumaht FTP kaudu edastatud andmete mahu. 1971. aasta oli veel teiselgi põhjusel e-posti jaoks oluline, sest tulid kasutusele programmid SNDMSG ja READMAIL , mida võib kutsuda tänapäeval kasutuses olevate elektronposti platvormide esiisadeks. Kindlasti tuleks ära mainida ka 1984. aasta, kui saadeti esimene e-kiri USA-st Saksamaale. Esialgu olid e-post ja selle võimalused siiski väga piiratud nagu ka Interetil, kuid mida aeg edasi, seda rohkem see kõik edasi arenes. Suur läb...

JooJoo JooJoo, algselt tuntud ka kui CrunchPad, oli üks esimesi tahvelarvuteid maailmas. JooJoo lugu sai alguse 2008. aastal, kui ettevõtja nimega Michael Arrington otsustas siseneda tahvelarvutite maailma, millel oli suur potentsiaal täitmaks vahemikku sülearvutite ja lauaarvutite vahel. JooJoo arendus algas 2008 ehk kaks aastat enne Ipadi väljalaskmist. Kõik see tundub ju väga tore, ent miks JooJoo siiski läbi kukkus ja ei saanud suureks läbimurdeks IT-ajaloos nagu näiteks Ipad. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esiteks lubas JooJoo looja Michael Arrington, et uue tahvelarvuti hinnaks saab 200 dollarit, tundub ju üsnagi kättesaadav summa iga tarbija jaoks, kuid mida arendus edasi läks, seda kõrgemale hind kerkis. Teiseks oluliseks läbikukkumise põhjuseks võiks lugeda Singapuri firma Fusion Garage kaasamise toote väljatöötamisse. Nimelt 2009. aastal otsustas Fusion Garage, et nemad Arringtoniga rohkem koostööd teha ei soovi ja tahavad JooJoo ise välja anda. Kolmas väga oluline põhjus oli ...